Valtropin
somatropin
Somatropiin
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Mis ravim on Valtropin ja milleks seda kasutatakse
Mida on vaja teada enne Valtropini kasutamist
Kuidas Valtropini kasutada
Võimalikud kõrvaltoimed
Kuidas Valtropini säilitada
Lisainfo
Ravimil on müügiluba lõppenud
Teie ravimi nimetus on Valtropin. See on inimese kasvuhormoon, mida nimetatakse ka somatropiiniks. Sellel on sama struktuur nagu kasvuhormoonil, mida keha toodab hüpofüüsis (ajupõhimikus paiknev nääre). Kasvuhormoon reguleerib rakkude kasvu ja arengut. Kui see stimuleerib rakkude kasvu jalgade ja selgroo pikkades luudes, põhjustab see pikkuse suurenemist.
laste (2–11-aastased) ja noorukite (12–18-aastased) raviks, kes ei kasva tavapäraselt kasvuhormooni puudulikkusest (kasvuhormooni suhteline puudus) tingitud luude vähese kasvu tõttu, kellel on Turneri sündroom või krooniline neerupuudulikkus (seisund, milles neerud kaotavad järk-järgult oma võime teostada normaalseid funktsioone, nt jääkainete ja üleliigse vedeliku eemaldamine kehast).
raske kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanute raviks, kellel oli kasvuhormooni
puudulikkus juba lapseeas ja kellel pole mingil muul põhjusel täiskasvanuna piisavalt kasvuhormooni.
Käesolevas infolehes räägitakse patsiendist kui "teie". Hooldajad, kes manustavad Valtropini oma lastele, peaksid arvestama, et „teie” all on mõeldud last.
kui te olete allergiline (ülitundlik) somatropiini või Valtropini pulbri või lahusti mõne koostisosa suhtes, nt metakresool (vt lõik 2 „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Valtropin – Teatud kõrvaltoimete esinemine”).
teavitage oma arsti, kui teil esineb aktiivne tuumor. Kasvajad peavad olema inaktiivsed ja teil peab olema kasvajavastane ravi lõpetatud enne Valtropin’i ravi alustamist.
kasvu soodustamiseks lastel, kes on kasvamise juba lõpetanud.
kui teil on olnud raske südame- või kõhuõõneoperatsioon.
kui teil on ravitud tõsise õnnetusjuhtumi poolt põhjustatud enam kui ühte vigastust.
kui teil esineb äkilisi raskekujulisi hingamisprobleeme.
Uuringud enne ravi alustamist
Hormonaalsete häiretega tegelev arst peab teid uurima, otsustamaks kas Valtropini kasutamine on ohutu.
Kui teil on olnud ajukasvaja, peab hormonaalsete häiretega tegelev arst uurima teie hüpofüüsi funktsiooni, otsustamaks kas Valtropini kasutamine on ohutu.
Enne neeruprobleemidest tingitud kasvuhormooni puudulikkuse ravimist lastel peab arst enne kasvuhormooniga ravi alustamist jälgima last ühe aasta vältel.
Kui täiskasvanud on saanud kasvuhormoonravi lapsepõlves, tuleks neil uuesti hinnata kasvuhormooni puudulikkust enne mistahes edasise kasvuhormoonravi alustamist.
Prader-Willi sündroomiga patsiente ei tohi ravida Valtropiniga, välja arvatud juhul, kui neil lisandub ka kasvuhormooni puudulikkus.
Raskekujulise haiguse ajal või selle järgselt
Kui teil on olnud ajukasvaja, tuleks teid sageli uuesti kontrollida veendumaks, et kasvaja pole tagasi tulnud.
Kui teil on lapsena olnud kasvaja. Patsientidel, kes on kasvaja üle elanud ja keda raviti somatropiiniga, on teatud teise kasvaja (hea- ja pahaloomuline) suuremast tekkeohust. Neist teistest kasvajatest olid kõige sagedasemad just ajukasvajad.
Kui lastele on siirdatud neerutransplantaat, kasvuhormoonravi lõpetatakse.
Kui lapsel on Turneri sündroom, peaks arst hoolikalt kontrollima kõrvapõletike olemasolu, nt keskkõrvapõletik, sest Turneri sündroomiga patsientidel on suurem oht kõrvahaiguste või muude kuulmisega seotud häirete suhtes.
Teatud kõrvaltoimete esinemine
Kui ilmnevad sellised sümptomid nagu peavalu (tugev ja korduv), nägemismuutused, iiveldus ja/või oksendamine, pöörduge palun nõu saamiseks oma arsti poole.
Ravimil on müügiluba lõppenud
Kui te olete Valtropini naha alla süstimise asemel süstinud ekslikult lihasesse, võib teie veresuhkru tase langeda liiga madalale (hüpoglükeemia). Pöörduge edasise nõu saamiseks oma arsti poole.
Kui laps hakkab Valtropin-ravi ajal lonkama, pöörduge palun nõu saamiseks oma arsti poole.
Kui te olete laps ja teid ravitakse somatropiiniga. Teil on võrreldes somatropiiniravi saavate täiskasvanutega suurem kõhunäärme põletiku (pankreatiit) tekkimise oht. Ehkki seda esineb harva, tuleb somatropiiniravi saavatel lastel, kellel tekib kõhuvalu, kaaluda pankreatiidivõimalust.
Liiga suur annus kasvuhormooni võib põhjustada normaalsest suuremat kõrvade, nina, huulte, keele ja põseluude kasvu (akromegaalia), kõrget veresuhkrut (hüperglükeemia) ja suhkrusisaldust uriinis (glükosuuria), kasutage Valtropini alati vastavalt arsti poolt antud kasutamisjuhistele.
Kui tekib allergiline reaktsioon lahusti suhtes, tuleb viaalide sisu lahustada säilitusaineteta süsteveega (metakresool) ja kasutada seda ühekordse kasutusega viaalina (vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”). Ärge kasutage kaasasolevat lahustit, kui te olete allergiline metakresool-säilitusaine suhtes.
Arstipoolne jälgimine ravi ajal
Valtropin võib mõjutada teie keha toimetulekut toidus ja joogis leiduva suhkruga. Teie arst võib kontrollida suhkru kogust teie uriinis või veres.
Valtropin võib mõjutada veres leiduva kilpnäärmehormooni taset, seega peate aeg-ajalt tegema kilpnäärme funktsiooni teste. Kui kilpnääre ei tööta korralikult, ei pruugi Valtropin mõjuda nii hästi kui peaks.
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Teavitage oma arsti kindlasti juhul, kui te võtate järgmiseid ravimeid.
neerupealise steroidhormoon, nt kortisoon või prednisoloon.
insuliin.
suukaudselt manustatavad östrogeenid.
suguhormoonid, ravimid stressireaktsiooni või põletiku ravimiseks (kortikosteroidid), ravimid epilepsia ravimiseks (nt karbamasepiin) või tsüklosporiin (immuunsüsteemi pärssiv ravim).
Teie arstil võib tekkida vajadus reguleerida Valtropini või teise ravimi annust.
Valtropini ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik. Kui te rasestute, pöörduge otsekohe oma arsti poole.
Kui te imetate või plaanite imetada, pidage enne Valtropini kasutamist nõu oma arstiga.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Valtropin ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Ravimil on müügiluba lõppenud
Kaasasolev Valtropini lahusti sisaldab metakresooli. Ärge kasutage seda lahustit kui te olete allergiline metakresooli suhtes (vt lõik 2 "Ärge kasutage Valtropini"). Kui tekib allergiline reaktsioon lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süsteveega ja kasutada seda ühekordse kasutusega viaalina (vt lõik 5
„Kuidas Valtropini säilitada”).
Kasutage Valtropini alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge süstige Valtropini ise kui te pole kindel annuses.
Teie arst ütleb teile, kui palju kasutada. See varieerub sõltuvalt teie haigusest. Palun ärge muutke annust arstiga konsulteerimata.
Arst peaks Valtropini annuse täpsust kontrollima iga 6 kuu järel.
Tavaliselt arvutatakse annus vastavalt allpool kirjeldatule. Siiski võivad annused individuaalselt erineda ja arst võib teile määratavat annust muuta vastavalt teie spetsiifilistele vajadustele.
Lapsed
Kasvuhormooni puudulikkus lastel
Süstige 0,025…0,035 milligrammi (mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta üks kord päevas naha alla (subkutaanselt).
Turneri sündroomiga lapsed
Süstige 0,045…0,050 milligrammi (mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta üks kord päevas naha alla (subkutaanselt).
Puberteedieelses eas lapsed, kellel esinevad pikaajalised neeruprobleemid
Süstige 0,045…0,050 milligrammi (mg) kehakaalu iga kilogrammi kohta üks kord päevas naha alla (subkutaanselt).
Täiskasvanud
Kasvuhormooni puudulikkus täiskasvanutel
Süstige 0,15…0,30 milligrammi (mg) üks kord päevas naha alla (subkutaanselt). Madalam algannus võib olla vajalik, kui te olete vanemaealine või ülekaaluline.
Vajadusel suurendab teie arst annust järk-järgult vastavalt teie individuaalsetele tarvetele, mis põhinevad veres oleva nn „kasvufaktori” (tuntud kui IGF-1) kliinilistel tulemustel ja mõõtmisel. Päevane koguannus ei ületa tavaliselt 1 mg. IGF-1 kontsentratsioone tuleb regulaarselt mõõta ja neid tuleb hoida allpool teie eale ja soole vastava tavapärase vahemiku ülemist lubatud piiri.
Teie arst määrab kasutamiseks alati minimaalse efektiivse annuse.
Eakatel patsientidel võib olla vajalik annuse vähendamine.
Somatropiini annust tuleks alandada kestva turse (ödeem) või raskekujulise väärtundlikkuse (paresteesia) esinemisel, et vältida karpaalkanali sündroomiks nimetatava harvaesineva kõrvaltoime arenemist (käe tuimus ja valu).
Jälgides mõnda aega ravimi kasutamist, võib olla vajalik annuse alandamine, eriti meestel. Kasutades teisi ravimeid võib olla vajalik Valtropini või teise ravimi annuse reguleerimine (vt lõik 2
Ravimil on müügiluba lõppenud
"Kasutamine koos teiste ravimitega”).
Valtropin on ette nähtud subkutaanseks kasutamiseks pärast manustamiskõlblikuks muutmist. See tähendab, et pärast pulbri lahustamist kaasasoleva lahustiga süstitakse lahus lühikest nõela kasutades
naha all olevasse rasvkoesse.
Kui te süstite ravimit ise, õpetatakse teile, kuidas ravimit ette valmistada ja süstida. Ärge süstige Valtropini ise, kui te pole saanud väljaõpet.
Üksikasjalikud juhised subkutaanseks manustamiseks on toodud käesolevas infolehes (vt käesoleva infolehe lõpus olevat lõiku „Kuidas Valtropini endale süstida”).
Kui te kasutasite rohkem Valtropini kui soovitatud, pöörduge palun oma arsti poole.
Kui te kasutasite liiga palju Valtropini, võib teie veresuhkru tase algselt langeda ja seejärel muutuda liiga madalaks (hüpoglükeemia) ja järgnevalt tõusta ning muutuda liiga kõrgeks (hüperglükeemia). Kui te olete kasutanud liiga palju Valtropini pika aja vältel, võib olla tulemuseks normaalsest suurem kõrvade, nina, huulte, keele ja põseluude kasv (akromegaalia).
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel päeval kasutamata. Jätkake määratud annuse režiimiga. Kui teil esineb kahtlusi, võtke ühendust oma arstiga.
Enne ravi lõpetamist pidage nõu oma arstiga. Valtropin-ravi katkestamine või varem lõpetamine võib halvendada kasvuhormoonravi edukust.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Nagu kõik ravimid, võib ka Valtropin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Ravimite kõrvaltoimed klassifitseeritakse järgnevalt:
väga sage | esineb rohkem kui ühel kasutajal 10st |
sage | esineb ühel kuni 10 kasutajal 100st |
aeg-ajalt | esineb ühel kuni 10 kasutajal 1000st |
harv | esineb ühel kuni 10 kasutajal 10 000st |
väga harv | esineb vähem kui ühel kasutajal 10 000st |
teadmata | Esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel |
Ravimil on müügiluba lõppenud
Pärast Valtropini manustamist võib teil esineda ükskõik milline alljärgnevatest kõrvaltoimetest:
Väga sage | Peavalu täiskasvanutel |
Ebanormaalne tundlikkus (paresteesia), nt torkimine, surin või sügelus täiskasvanutel | |
Liigesevalu (artralgia) täiskasvanutel | |
Vedeliku koesse kogunemisest tingitud koeturse (ödeem) täiskasvanutel | |
Sage | Teisi aineid siduvate valkude tekkimine (antikehade moodustumine) |
Alaaktiivne kilpnääre (hüpotüreoidism) | |
Suhkrusisalduse vähendamise võime halvenemine (glükoositaluvus) | |
Vere suhkrusisalduse vähene suurenemine (kerge hüperglükeemia) (1% lastel; 1-10% täiskasvanutel) | |
Lihastoonuse ebanormaalne suurenemine (hüpertoonia) | |
Unetus (insomnia) täiskasvanutel | |
Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon) täiskasvanutel | |
Hingeldus (düspnoe) täiskasvanutel | |
Hingamise ajutine katkemine magades (uneapnoe) täiskasvanutel | |
Randme piirkonnas pitsunud närvist tingitud tundetus ja surin sõrmedes ning peopesas (karpaalkanali sündroom) täiskasvanutel | |
Liigesevalu (artralgia) lastel | |
Lihasvalu (müalgia) | |
Koesse vedeliku kogunemisest tingitud koeturse (ödeem) lastel | |
Süstekoha reaktsioonid, nõrkus (asteenia) | |
Aeg-ajalt | Uue koe suurem kasvamine (vähk, kasvaja) |
Vere punaliblede vähesus (aneemia) | |
Liiga väike vere suhkrusisaldus (hüpoglükeemia) | |
Normist suurem vere fosfaadisisaldus (hüperfosfateemia) | |
Isiksuse häire | |
Silmade kiire kontrollimatu liikumine (nüstagm) | |
Optilise närvi pea turse (papilliödeem) | |
Kahelinägemine (diploopia) |
Peapööritus | |
Kiirenenud pulss (tahhükardia) | |
Oksendamine | |
Maovalu (kõhuvalu), puhitus (gaasid) | |
Iiveldus | |
Rasvkoe vähenemine (lipodüstroofia), naha õhenemine (naha atroofia), naha põletik ja ketendamine (ketendav dermatiit), putukahammustusele järgnevale tursele sarnane turse (urtikaaria), meestele omase karvakasvu intensiivistumine naise kehal (hirsutism), nahakoe paksenemine (naha hüpertroofia) | |
Lihasmassi vähenemine (lihasatroofia), luuvalu | |
Randme piirkonnas pitsunud närvist tingitud tundetus ja surin sõrmedes ning peopesas (karpaalkanali sündroom) lastel | |
Tahtmatu uriini väljutamine (uriinipidamatus), veri uriinis (hematuuria), tavatust suurem uriinikogus (polüuuria, pollakisuuria), ebanormaalsed näitajad uriinianalüüsis | |
Eritis suguelunditest | |
Meeste rinnanäärmete suurenemine (günekomastia) täiskasvanutel | |
Süstekoha reaktsioonid, nt nahakoe õhenemine, rohke veritsus veresoontest, tihenemine | |
Nõrkus lastel | |
Harv | Suhkurtõbi (diabetes mellitus) |
Närvitalitlushäire väljaspool aju ja seljaaju (neuropaatia), suurenenud koljusisene rõhk (suurenenud intrakraniaalne rõhk) | |
Kerge koljusisene vererõhk (healoomuline intrakraniaalne hüpertensioon) | |
Ebanormaalne tundlikkus (paresteesia), nt torkimine, surin või sügelus lastel | |
Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon) lastel | |
Kõhulahtisus | |
Hälbed neerufunktsiooni analüüside näitajates | |
Väga harv | Unetus (insomnia) lastel |
Meeste rinnanäärmete suurenemine (günekomastia) lastel | |
Esinemissagedus teadmata | Üksik äge allergiline reaktsioon, mis hõlmab sügelust ja turset, mis sarnaneb putukahammustusele ja sellele järgnevale sügelusele |
Insuliinitoimete tugev vähenemine (insuliiniresistentsus) |
Ravimil on müügiluba lõppenud
Täiskasvanueas tekkinud kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel täheldati somatropiiniravi alguses turset, lihasvalu, liigesevalu ja –häireid, kuid need olid enamasti mööduvad.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Hoida laste eest varjatud kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Valtropini pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud siltidel ja karbil pärast lühendit EXP. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Avamata ravimi säilitamistingimused
Hoida külmkapis (2C…8°C). Mitte hoida sügavkülmas.
Lahustamata ravimit võib hoida toatemperatuuril (kuni 25C) ühe perioodi vältel kuni 4 nädalat enne kasutamist.
Kõlblikkusaeg pärast lahustiga manustamiskõlblikuks muutmist
Pärast kaasasoleva lahustiga lahustamist võib ravimit hoida külmkapis (2°C…8°C) maksimaalselt 21 päeva.
Kõlblikkusaeg pärast manustamiskõlblikuks muutmist süsteveega (MITTE kraaniveega)
Pärast lahustamist süsteveega tuleb ravimit kasutada koheselt ühekordselt kasutatava viaalina.
Ärge kasutage Valtropini, kui te märkate, et lahusti või kasutamiskõlblikuks muudetud lahus on hägune või värvi muutnud või sisaldab tahkeid osakesi.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Ravimil on müügiluba lõppenud
Pulber:
Toimeaine on somatropiin. Üks pulbriviaal sisaldab 5 mg somatropiini (vastab 15 RÜ-le).
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist 1,5 ml lahustiga, sisaldab 1 ml lahust 3,33 mg somatropiini (vastab 10 RÜ-le).
Abiained on glütsiin, mannitool, naatriumfosfaat, ühealuseline, naatriumfosfaat, kahealuseline ja pH (happesus) reguleerimiseks naatriumhüdroksiid ja vesinikkloriidhape.
Lahusti:
Süstel sisaldab süstevett ja metakresooli (vt lõik 2 „Oluline teave mõningate Valtropini koostisainete suhtes”).
Valtropin on pulbri ja lahustina süstelahuse valmistamiseks. Üks pakend sisaldab:
5 mg valget kuni peaaegu valget pulbrit kummikorgi ja korgiga suletud klaasviaalis,
1,5 ml lahustit otsakorgiga suletud süstlis manustamiskõlbliku selge lahuse valmistamiseks
BioPartners GmbH Kaiserpassage 11
D-72764 Reutlingen Saksamaa
Tel: +49 (0) 7121 948 7756
Faks: +49 (0) 7121 346 255
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Alljärgnevad juhised selgitavad, kuidas Valtropini endale süstida. Palun lugege juhiseid tähelepanelikult ja järgige neid samm sammu haaval. Teie arst või tema assistent juhendavad teid, kuidas Valtropini endale süstida. Ärge püüdke ennast ise süstida, kui te pole kindlad, et saate aru protseduurist ja enda süstimisele esitatavatest nõuetest.
Patsientidele, kellel on teadaolev allergia metakresooli suhtes, ei tohi Valtropini lahustada kaasasoleva lahustiga (vt lõik 2 „Ärge kasutage Valtropini”). Kui tekib allergia kaasasoleva lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süsteveega – täitke süstal 1,5 ml süsteveega ja järgige samu juhiseid, mis on antud süstli kohta (vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”). Ärge kasutage kraanivett.
Enne alustamist pange valmis vajalikud vahendid. Need on:
Ravimil on müügiluba lõppenud
Valtropini viaal koos pulbriga süstelahuse valmistamiseks.
Süstel 1,5 ml lahustiga süstelahuse valmistamiseks.
Steriilne süstel ja süstlanõelad
Alkoholiga immutatud vatitups
Kuiv marli või vatipadjake
Kleepainega plaaster
Jäätmekarp kasutatud süstlite ja nõelte äraviskamiseks.
Enne ravimi ettevalmistamist peske käed põhjalikult seebi ja veega.
Võtke Valtropini karp külmkapist välja ja võtke karbist välja pulbriviaal ja lahustiga süstel.
Kontrollige, kas ravimi kõlblikkusaeg on kehtiv.
Eemaldage pulbriviaalilt plastikust kaitsekork.
Puhastage pulbriviaali kattev kummist kork alkoholiga immutatud vatitupsuga. Pärast puhastamist ärge katsuge viaali ülemist otsa.
Teie ravimi pulbrit sisaldav viaal
Võtke oma ravimi ettevalmistamiseks pakendis olev süstel koos kaasasoleva lahustiga. Eemaldage kummist otsakork ja kinnitage süstlanõel kindlalt süstlile. Teie arst või tema assistent ütleb teile, millise suurusega nõela kasutada.
Ravimil on müügiluba lõppenud
Eemaldage nõelakaitse nõela puudutamata.
Sisestage nõel aeglaselt otse läbi viaali kummist korgi.
Süstige kogu lahusti (1,5 ml) aeglaselt pulbriviaali, suunates vedelikujoa vastu viaali seina. ÄRGE
suunake seda viaali põhjas olevale valgele pulbrile.
Enne süstli viaalist eemaldamist tõmmake süstlisse süstitud lahusti kogusega võrdväärne kogus õhku (1,5 ml), et alandada viaalis olevat rõhku. Tõmmake süstel välja ja asetage tagasi nõela kaitsekate.
Keerake viaali ÕRNALT, et sisu täielikult lahustada. MITTE LOKSUTADA.
Ravimi lahustamine
Saadud lahus peab olema selge, ilma osakesteta.
Märkige viaalile kuupäev, millal te lahuse valmistasite.
Ravimil on müügiluba lõppenud
Puhastage viaali kattev kummist kork alkoholiga immutatud vatitupsuga. Pärast puhastamist ärge katsuge viaali ülemist otsa.
Teie ravimi lahust sisaldav viaal
Võtke süstel ja apteekri või haigla poolt kaasaantud süstlanõel, et tõmmata süstlasse ravimi lahust.
Võtke süstel välja steriilsest pakendist ja kinnitage nõel süstlile.
Täitke süstel õhuga, tõmmates kolbi tagasi tasemeni, mis vastab teie arsti poolt määratud annusele.
Eemaldage nõela kaitsekate nõela puudutamata.
Sisestage nõel aeglaselt otse läbi viaali kummist korgi.
Suruge õrnalt kolbi, et väljutada süstlis olev õhk viaali.
Pöörake viaal tagurpidi, nõel ikka sees, ja hoidke viaali ühe käega. Hoidke süstelt, mille nõel on sisestatud viaali, suunaga ülespoole. Veenduge, et nõelaots on lahuses. Kasutades oma teist kätt, tõmmake kolbi ühtlase liigutusega aeglaselt tagasi, et tõmmata süstlisse õige annus ravimit, tagades nõelaotsa püsimise lahuses.
Ravimil on müügiluba lõppenud
Ravimi õige koguse väljatõmbamine süstlil olevate märkide abil
Eemaldage süstel nõelast, jättes nõela viaali, süstli otsa vastu puutumata. Tõmmake nõel välja, asetage tagasi kaitsekate ja visake see suletud konteinerisse. Viaali käsitsemist vaadake osast
„Lahuse süstimine”, aste 32.
Võtke uus nõel (see, mis sobib subkutaanse süste tegemiseks) ja asetage see kindlalt süstla otsa.
Teie ravimit sisaldav süstel, millele kinnitatakse uus nõel
Eemaldage süstlanõelalt kaitsekate ja kontrollige õhumullide puudumist süstlis.
Kui te näete õhumulle, tõmmake kolbi kergelt tagasi, koputage õrnalt vastu süstlit, hoides nõela ülessuunatult, kuni mullid kaovad. Suruge kolb aeglaselt tagasi üles õige annuseni.
Asetage tagasi nõela kaitsekate ja pange nõelaga süstel horisontaalsele pinnale.
Veenduge, et lahus on toatemperatuuril. Kui lahus on külm, soojendage süstlit oma peopesade vahel.
Kontrollige lahust enne manustamist: kui lahus on värvi muutnud või kui te näete vedelikus tahkeid osakesi, EI TOHI lahust süstida.
Ravimil on müügiluba lõppenud
Valige süstekoht vastavalt teie arsti antud soovitusele. On väga oluline, et te vahetate süstekohta iga kord, kui ravimit manustate.
Puhastage süstekoht alkoholiga immutatud vatitupsuga ja oodake kuni piirkond on kuivanud.
Kontrollige, kas süstlis on õige annus Valtropini lahust. Hoidke süstlit oma käes samal moel nagu hoiaksite pliiatsit.
Võtke oma pöidla ja nimetissõrme vahele suur nahavolt. Sisestage nõel kiiresti ja kindla liigutusega kokkupigistatud nahavolti 45°- kuni 90° -kraadise nurga all. See teeb vähem valu, kui nõela aeglaselt sissesurumine.
Süstige lahust aeglaselt (mõne sekundi vältel), surudes õrnalt kolvile kuni süstel on tühi.
Tõmmake nõel kiiresti välja ja suruge süstekohta kuiva marli või vatipadjakesega mõne sekundi vältel. Kui esineb veritsust, katke süstekoht kleepuva plaastriga.
Visake kasutatud süstel suletud konteinerisse. Ärge unustage viaali tagasi külmkappi panna. Kui viaal on tühjaks saanud, visake ka see minema. Kõlblikkusaega pärast lahustamist vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”.
Kui pulber on lahustatud süsteveega, on viaal vaid ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata lahus tuleb ära visata.