Dexdomitor
dexmedetomidine
Orion Corporation Orion Pharma Orionintie 1
FI-02200 Espoo Soome
Dexdomitor 0,1 mg/ml süstelahus deksmedetomidiinvesinikkloriid
Toimeaine: üks milliliiter sisaldab 0,1 mg deksmedetomidiinvesinikkloriidi, mis vastab 0,08 mg deksmedetomidiinile.
Abiained: metüülparahüdroksübensoaat (E 218) 2,0 mg/ml
propüülparahüdroksübensoaat (E 216) 0,2 mg/ml
Sedatsiooni ja analgeesiat vajavad mitteinvasiivsed, kergelt või mõõdukalt valulikud ja liikumatut asendit nõudvad protseduurid ja uuringud koertel ja kassidel.
Sügav sedatsioon ja analgeesia meditsiinilisteks või väiksemateks kirurgilisteks protseduurideks koertel, kasutatakse koos butorfanooliga.
Üldanesteesia sissejuhatamisele ja säilitamisele eelnev premedikatsioon koertel ja kassidel.
Mitte kasutada südame-veresoonkonna häiretega loomadel.
Mitte kasutada raske süsteemse haigusega või raskes seisundis loomadel.
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.
Oma a2-adrenergilise toime tõttu põhjustab deksmedetomidiin südame löögisageduse ja kehatemperatuuri langust.
Mõnedel koertel ja kassidel võib väheneda hingamissagedus. Harva on teatatud kopsuturse juhtudest. Vererõhk algul tõuseb, seejärel aga langeb normaalsele tasemele või alla selle. Vaatamata arteriaalse vere normaalsele hapnikuga varustatusele võivad limaskestad olla kahvatud ja/või sinakad perifeerse vasokonstriktsiooni ja venoosse vere desaturatsiooni tõttu.
5–10 minutit pärast süstimist võib loom oksendada.
Mõned kassid ja koerad võivad oksendada ka toibumise ajal. Sedatsiooni ajal võivad tekkida lihasvärinad.
Deksmedetomidiini ja ketamiini järjestikku kasutamisel 10-minutilise intervalliga võivad kassidel vahetevahel tekkida atrioventrikulaarne blokaad või ekstrasüstoolia. Oodatavad muutused hingamises on bradüpnoe, katkendlik hingamisrütm, hüpoventilatsioon ja apnoe. Kliinilistel katsetel tekkis sageli hüpokseemia, eriti deksmedetomidiin-ketamiin-anesteesia esimese 15 minuti jooksul. Selle kombinatsiooni puhul on täheldatud ka oksendamist, hüpotermiat ja närvilisust.
Deksmedetomidiini ja butorfanooli koos kasutamisel võivad koertel tekkida bradüpnoe, tahhüpnoe, ebaregulaarne hingamisrütm (20–30 sek vältav apnoe, millele järgneb mitu kiiret hingetõmmet), hüpokseemia, lihastõmblused või -värinad või jalgadega sõudmine, erutus, hüpersalivatsioon, oksendamine, urineerimine, naha erüteem, järsk ärkamine või pikenenud sedatsioon. Täheldatud on bradü- ja tahhüarütmiaid. Nende hulka võivad kuuluda tugev siinusbradükardia, esimese ja teise astme atrioventrikulaarne blokaad, siinussõlmest lähtuvate impulsside seiskumine, samuti ka atriaalsed, supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed enneaegsed kompleksid.
Kui deksmedetomidiini kasutatakse premedikatsiooniks koertel, võib see tekitada bradüpnoed, tahhüpnoed või oksendamist. Teatatud on bradü- ja tahhüarütmiate, sh raskekujulise siinusbradükardia, I ja II astme AV blokaadi ja siinussõlme blokaadi tekkest. Harvadel juhtudel on täheldatud varajasi supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid komplekse, siinussõlme seiskust ja III astme AV blokaadi.
Kui deksmedetomidiini kasutatakse premedikatsiooniks kassidel, võib see tekitada oksendamist, öökimist, limaskestade kahvatust ja madalat kehatemperatuuri. Intramuskulaarne manustamine doosis 40 mikrogrammi/kg (millele järgnes ketamiini või propofooli kasutamine) põhjustas sageli siinusbradükardia ja siinusarütmia, mõnikord I astme atrioventrikulaarse bloki ja harva varajase supraventrikulaarse depolarisatsiooni, atriaalse bigemiinia, siinussõlme seiskuse, II astme atrioventrikulaarblokaadi või vahelööke.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
sage (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 100-st ravitud loomast)
aeg-ajalt (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 1000-st ravitud loomast)
harv (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 10,000-st ravitud loomast)
väga harv (vähem kui 1-l loomal 10,000-st ravitud loomast, kaasaarvatud üksikjuhud).
Kui täheldate ükskõik milliseid kõrvaltoimeid, isegi neid, mida pole käesolevas pakendi infolehes mainitud, või arvate, et veterinaarravim ei toimi, teavitage palun sellest oma veterinaararsti.
Koer ja kass
Ettenähtud manustamisviis:
Koerad: intravenoosselt või intramuskulaarselt
Kassid: intramuskulaarselt
Preparaat ei ole mõeldud korduvaks süstimiseks.
Dexdomitori, butorfanooli ja/või ketamiini võib samas süstlas kokku segada, sest neid on kirjeldatud kui farmatseutiliselt sobivaid.
Soovitatav on kasutada järgmisi annuseid:
Sügava sedatsiooni ja analgeesia saavutamiseks koos butorfanooliga (0,1 mg/kg) manustamisel on deksmedetomidiini lihasesisene annus 300 mikrogrammi/ruutmeetri kehapindala kohta. Deksmedetomidiini premedikatsiooni annus on 125–375 mikrogrammi/ruutmeetri kehapindala kohta, mida manustatakse 20 minutit enne anesteesiat vajavate protseduuride sissejuhatamist. Annust valides tuleb lähtuda operatsioonist, protseduuri pikkusest ja looma temperamendist.
Deksmedetomidiini ja butorfanooli koos kasutamisel saavutatakse sedatsioon ja analgeesia hiljemalt
15 minuti jooksul pärast manustamist. Maksimaalne sedatiivne ja analgeetiline toime saabub 30 minuti jooksul pärast manustamist. Manustamisjärgne sedatsioon kestab vähemalt 120 minutit ja analgeesia vähemalt 90 minutit. Loom toibub ise kolme tunni jooksul.
Premedikatsioon deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust ja väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus. Kliinilistes uuringutes vähenes propofooli ja tiopentaali vajadus vastavalt 30% ja 60%. Kõiki anesteesia sissejuhatamisel ja säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni. Kliinilistes uuringutes oli deksmedetomidiinil täiendav operatsioonijärgne analgeetiline toime kestusega 0,5–4 tundi. Analgeetilise lisatoime kestus sõltub aga mitmetest teguritest ning täiendavaid analgeetikume tuleb manustada kliinilisest olukorrast lähtuvalt.
Tabelites on toodud annused vastavalt kehamassile. Soovitatav on kasutada vastavalt gradueeritud süstalt, et väikesi koguseid manustades oleks tagatud täpne annus.
Koerad kaal (kg) | Deksmedetomidiin 125 mikrogrammi/m2 (µg/kg) (ml) | Deksmedetomidiin 375 mikrogrammi/m2 (µg/kg) (ml) | Deksmedetomidiin 500 mikrogrammi/m2 (µg/kg) (ml) | |||
2-3 | 9,4 | 0,2 | 28,1 | 0,6 | 40 | 0,75 |
3,1-4 | 8,3 | 0,25 | 25 | 0,85 | 35 | 1 |
4,1-5 | 7,7 | 0,35 | 23 | 1 | 30 | 1,5 |
5,1-10 | 6,5 | 0,5 | 19,6 | 1,45 | 25 | 2 |
10,1-13 | 5,6 | 0,65 | 16,8 | 1,9 | ||
13,1-15 | 5,2 | 0,75 | ||||
15,1-20 | 4,9 | 0,85 | ||||
Sügav sedatsioon ja analgeesia butorfonooliga | ||
Koerad kaal (kg) | Deksmedetomidiin 300 mikrogrammi/m2 intramuskulaarselt (µg/kg) (ml) | |
2–3 | 24 | 0,6 |
3,1–4 | 23 | 0,8 |
4,1–5 | 22,2 | 1 |
5,1–10 | 16,7 | 1,25 |
10,1–13 | 13 | 1,5 |
13,1–15 12,5 1,75
Suuremate kehamasside korral kasutage Dexdomitor 0,5 mg/ml ja selle annustamistabeleid
Deksmedetomidiinvesinikkloriidi annus kassidel on 40 mikrogrammi/kg kehamassi kohta, mis vastab 0,4 ml Dexdomitorile kg kehamassi kohta. Selline annus sobib kasutamiseks mitteinvasiivsete, kergelt või mõõdukalt valulike protseduuride korral, mis nõuavad liikumatut asendit, sedatsiooni ja analgeesiat. Deksmedetomidiini kasutamisel premedikatsiooniks kassidel on annused samad. Premedikatsioon deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust ja väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus. Kliinilistes uuringutes vähenes propofooli vajadus vastavalt 50%. Kõiki anesteesia sissejuhatamisel või säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni.
Anesteesiat võib juhatada sisse 10 minutit pärast premedikatsiooni, manustades ketamiini intramuskulaarselt 5 mg/kg kehamassi kohta või propofooli intravenoosselt toime saabumiseni. Annustamine kassidele on toodud järgmises tabelis.
Kassid kaal (kg) | Deksmedetomidiin 40 mikrogrammi/m2 intramuskulaarselt (µg/kg) (ml) | |
1-2 | 40 | 0,5 |
2,1–3 | 40 | 1 |
Suuremate kehamasside korral kasutage Dexdomitor 0,5 mg/ml ja selle annustamistabeleid
Oodatav sedatiivne ja analgeetiline toime saabub 15 minuti jooksul ja see püsib kuni 60 minutit pärast manustamist. Sedatsiooni saab pöörata atipamesooliga. Atipamesooli ei tohiks manustada enne
30 minuti möödumist ketamiini manustamisest.
Soovitatav on hoida loomi söömata 12 tundi enne ravimi manustamist. Vett võib anda.
Pärast ravimi kasutamist ei tohi loomale vett ega toitu anda enne, kui ta on võimeline neelama.
Ei rakendata.
Mitte hoida sügavkülmas.
Pärast esimese annuse võtmist võib preparaati säilitada 3 kuud temperatuuril 25 °C. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage veterinaarravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil ja karbil pärast
„Kõlblik kuni“.. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ravimit saanud loomad tuleb hoida soojas ja püsival temperatuuril nii protseduuride vältel kui ka toibumise ajal.
Närvilistele, erutunud või agressiivsetele loomadele tuleks anda võimalus enne ravimi manustamist rahuneda.
Deksmedetomidiini ohutus tiinuse ja laktatsiooni ajal ei ole piisavalt tõestatud. Seetõttu ei ole soovitatav kasutada preparaati tiinuse ega laktatsiooni ajal.
Deksmedetomidiini ohutus isasloomadele, keda plaanitakse kasutada paaritamiseks, ei ole tõestatud. Eakate loomade puhul kasutada ettevaatlikult.
Deksmedetomidiini manustamist alla 16-nädalastele kutsikatele ja alla 12-nädalastele kassipoegadele ei ole uuritud.
Kassidel võib sedatsiooni ajal tekkida silma sarvkesta tuhmumine. Silmi tuleb kaitsta sobiva lubrikandiga.
Teised kesknärvisüsteemi depressandid tugevdavad deksmedetomidiini toimet, mistõttu tuleb annust vastavalt kohandada. Premedikatsioon deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust. Kõiki anesteesia sissejuhatamisel ja säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni. Väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus.
Antikolinergilisi aineid tuleks koos deksmedetomidiiniga kasutada ettevaatlikult.
Kassid: pärast deksmedetomidiini manustamist lihasesse annuses 40 mikrogrammi/kg kehamassi kohta koos ketamiiniga 5 mg/kg kehamassi kohta suurenes deksmedetomidiini maksimaalne kontsentratsioon kaks korda, kuid Tmax ei muutunud. Deksmedetomidiini poolväärtusaeg suurenes 1,6 tunnini ja üldekspositsioon (AUC) suurenes 50%.
Ketamiini manustamisel annuses 10 mg/kg koos deksmedetomidiiniga annuses 40 mikrogrammi/kg võib tekkida tahhükardia.
Atipamesooli manustamisel pärast deksmedetomidiini pöörduvad viimase toimed kiiresti ning toibumise aeg lüheneb. Tavaliselt on koerad ja kassid 15 minuti möödudes ärkvel ja suudavad püsti seista.
Informatsiooni kõrvaltoimete kohta vt lõik „Kõrvaltoimed”.
Südametööd ja hingamist tuleks regulaarselt ja sageli kontrollida. Pulssoksümeetria on adekvaatseks jälgimiseks kasulik, kuigi mitte hädavajalik.
Kui kassidel kasutatakse narkoosi esilekutsumiseks järjestikku deksmedetomidiini ja ketamiini, peaks võimaliku hingamisdepressiooni või apnoe puhuks olema käepärast manuaalse ventilatsiooni varustus. Kui täheldatakse või kahtlustatakse hüpokseemiat, peaks lisaks olema tagatud hapniku kiire kättesaadavus.
Haigetel ja kurnatud kassidel ja koertel tuleks deksmedetomidiini kasutada üldanesteesia premedikatsiooniks ainult pärast riski-kasu suhte hindamist.
Üleannustamise korral tuleks lähtuda järgmistest soovitustest:
KOERAD: üleannustamise korral, või kui deksmedetomidiini toime muutub eluohtlikuks, on vaja manustada atipamesooli annuses, mis on 10 korda suurem deksmedetomidiini algsest annusest (mikrogrammi/kg kehamassi kohta või mikrogrammi/ ruutmeetri kehapindala kohta). Atipamesooli hulk
milliliitrites kontsentratsioonil 5 mg/ml on üks viiendik (1/5) koerale manustatud Dexdomitor 0,1 mg/ml hulgast sõltumata viimase manustamisteest.
KASSID: üleannustamise korral, või kui deksmedetomidiini toime muutub eluohtlikuks, sobib antagonist atipamesool, mida manustatakse lihasesisese süstina viis korda suurema annusena kui deksmedetomidiini annus mikrogrammides/kg kehamassi kohta. Pärast deksmedetomidiini kolmekordset (3x) üleannustamist koos ketamiiniga 15 mg/kg, piisab deksmedetomidiini toime kõrvaldamiseks atipamesooli manustamisest soovitatavates annustes.
Deksmedetomidiini suur kontsentratsioon seerumis ei põhjusta sedatsiooni süvenemist, kuid analgeetiline toime on annuse suurendamisel tugevam.
Atipamesooli hulk milliliitrites kontsentratsioonil 5 mg/ml on võrdne ühe kümnendikuga (1/10) kassile manustatud Dexdomitor 0,1 mg/ml hulgast.
Juhul kui ravimit kogemata sisse võtate või endale süstite, pöörduge viivitamatult arsti poole ning näidake arstile pakendi infolehte. ÄRGE JUHTIGE AUTOT, kuna tekkida võib sedatsioon ning muutused vererõhus.
Vältige ravimi kokkupuudet naha, silmade ja limaskestadega; soovitatav on kasutada läbitungimiskindlaid kindaid. Kui ravim satub nahale või limaskestadele, peske nahka viivitamatult suure hulga veega ning eemaldage saastunud riided, mis on otseses kontaktis nahaga. Silma sattumisel loputage silma rohke puhta veega. Kui tekivad vaevused, pöörduge arsti poole.
Kui preparaati käitleb rase naine, tuleb enesesüstimise vältimiseks tarvitada erimeetmeid, kuna süsteemsel manustamisel võivad tekkida emaka kontraktsioonid ning loote vererõhu alanemine.
Soovitused arstidele: Dexdomitor on α2-adrenoretseptori agonist. Pärast imendumist võivad tekkida järgmised sümptomid: doosist sõltuv sedatsioon, hingamise depressioon, bradükardia, hüpotensioon, suukuivus ja hüperglükeemia. Teatatud on ka ventrikulaarsetest rütmihäiretest. Respiratoorseid ja hemodünaamilisi sümptomeid tuleb ravida sümptomaatiliselt. Väikeloomadel kasutamiseks heakskiidetud spetsiifilist α2-retseptori agonisti atipamesooli on inimesel deksmedetomidiini toime kõrvaldamiseks kasutatud ainult eksperimentaalselt.
Inimesed, kes on ülitundlikud deksmedetomidiinile või ükskõik millisele abiainele, peaksid olema ettevaatlikud veterinaarpreparaadiga töötamisel.
Kasutamata jäänud ravimeid ega jäätmematerjali ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga.
Pakendi suurused: 15 ml, 10 x 15 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Lisaküsimuste tekkimisel veterinaarravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja esindaja poole.
Vetoquinol N.V.
Tel: +32 3 877 44 34
UAB Orion Pharma Tel: +370 5 276 9499
Orion Corporation Teл: +358 10 4261
Vetoquinol SA
Tel: +33 3 84 62 55 55
Orion Pharma Animal Health Tlf: 86 14 00 00
Orion Corporation Tel: + 358 10 4261
Vetoquinol GmbH
Tel: +49 89 999 79 74-0
Vetoquinol B.V.
Tel: +31 10 498 00 79
UAB Orion Pharma Tel: +370 5 276 9499
Orion Pharma AS Animal Health Tlf: 4000 4190
Τηλ.: (+30) 2130065000
Richter Pharma AG Tel: 07242-490-0
Ecuphar Veterinaria S.L.U. Tel: +34 93 595 5000
Orion Pharma Poland Sp. z o.o. Tel.: +48 22 8333177
Vetoquinol SA
Tél: +33 3 84 62 55 55
BELPHAR, Lda
Tel: +351 308 808 321
IRIS d.o.o.
Tel: +386 1 200 66 50
Orion Pharma Romania srl Tel: +40 31845 1646
Vetoquinol Ireland Limited Tel: +44 1280 814500
IRIS d.o.o.
Tel: +386 1 200 66 50
Vetoquinol Italia
Tel: +39 05 43 46 24 11
ORION PHARMA Eläinlääkkeet Puh/Tel: 010 4261
Lifepharma (Z.A.M.) Ltd
Τηλ: +357 22 056 300
Orion Pharma AB, Animal Health Tel: +46 8 623 64 40
UAB Orion Pharma Tel: +370 5 276 9499
Vetoquinol UK Limited Tel: +44 1280 814500
Orion Corporation Orion Pharma Orionintie 1
FI-02200 Espoo Soome
Dexdomitor 0,5 mg/ml süstelahus deksmedetomidiinvesinikkloriid
Toimeaine: üks milliliiter sisaldab 0,5 mg deksmedetomidiinvesinikkloriidi, mis vastab 0,42 mg deksmedetomidiinile.
Abiained: metüülparahüdroksübensoaat (E 218) 1,6 mg/ml
propüülparahüdroksübensoaat (E 216) 0,2 mg/ml
Sedatsiooni ja analgeesiat vajavad mitteinvasiivsed, kergelt või mõõdukalt valulikud ja liikumatut asendit nõudvad protseduurid ja uuringud koertel ja kassidel.
Sügav sedatsioon ja analgeesia meditsiinilisteks või väiksemateks kirurgilisteks protseduurideks koertel, kasutatakse koos butorfanooliga.
Üldanesteesia sissejuhatamisele ja säilitamisele eelnev premedikatsioon koertel ja kassidel.
Mitte kasutada südame-veresoonkonna häiretega loomadel.
Mitte kasutada raske süsteemse haigusega või raskes seisundis loomadel.
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.
Oma a2-adrenergilise toime tõttu põhjustab deksmedetomidiin südame löögisageduse ja kehatemperatuuri langust.
Mõnedel koertel ja kassidel võib väheneda hingamissagedus. Harva on teatatud kopsuturse juhtudest. Vererõhk algul tõuseb, seejärel aga langeb normaalsele tasemele või alla selle. Vaatamata arteriaalse vere normaalsele hapnikuga varustatusele võivad limaskestad olla kahvatud ja/või sinakad perifeerse vasokonstriktsiooni ja venoosse vere desaturatsiooni tõttu.
5–10 minutit pärast süstimist võib loom oksendada.
Mõned kassid ja koerad võivad oksendada ka toibumise ajal. Sedatsiooni ajal võivad tekkida lihasvärinad.
Deksmedetomidiini ja ketamiini järjestikku kasutamisel 10-minutilise intervalliga võivad kassidel vahetevahel tekkida atrioventrikulaarne blokaad või ekstrasüstoolia. Oodatavad muutused hingamises on bradüpnoe, katkendlik hingamisrütm, hüpoventilatsioon ja apnoe. Kliinilistel katsetel tekkis sageli hüpokseemia, eriti deksmedetomidiin-ketamiin-anesteesia esimese 15 minuti jooksul. Selle kombinatsiooni puhul on täheldatud ka oksendamist, hüpotermiat ja närvilisust.
Deksmedetomidiini ja butorfanooli koos kasutamisel võivad koertel tekkida bradüpnoe, tahhüpnoe, ebaregulaarne hingamisrütm (20–30 sek vältav apnoe, millele järgneb mitu kiiret hingetõmmet), hüpokseemia, lihastõmblused või -värinad või jalgadega sõudmine, erutus, hüpersalivatsioon, oksendamine, urineerimine, naha erüteem, järsk ärkamine või pikenenud sedatsioon. Täheldatud on bradü- ja tahhüarütmiaid. Nende hulka võivad kuuluda tugev siinusbradükardia, esimese ja teise astme atrioventrikulaarne blokaad, siinussõlmest lähtuvate impulsside seiskumine, samuti ka atriaalsed, supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed enneaegsed kompleksid.
Kui deksmedetomidiini kasutatakse premedikatsiooniks koertel, võib see tekitada bradüpnoed, tahhüpnoed või oksendamist. Teatatud on bradü- ja tahhüarütmiate, sh raskekujulise siinusbradükardia, I ja II astme AV blokaadi ja siinussõlme blokaadi tekkest. Harvadel juhtudel on täheldatud varajasi supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid komplekse, siinussõlme seiskust ja III astme AV blokaadi.
Kui deksmedetomidiini kasutatakse premedikatsiooniks kassidel, võib see tekitada oksendamist, öökimist, limaskestade kahvatust ja madalat kehatemperatuuri. Intramuskulaarne manustamine doosis 40 mikrogrammi/kg (millele järgnes ketamiini või propofooli kasutamine) põhjustas sageli siinusbradükardia ja siinusarütmia, mõnikord I astme atrioventrikulaarse bloki ja harva varajase supraventrikulaarse depolarisatsiooni, atriaalse bigemiinia, siinussõlme seiskuse, II astme atrioventrikulaarblokaadi või vahelööke.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
sage (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 100-st ravitud loomast)
aeg-ajalt (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 1000-st ravitud loomast)
harv (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 10,000-st ravitud loomast)
väga harv (vähem kui 1-l loomal 10,000-st ravitud loomast, kaasaarvatud üksikjuhud).
Kui täheldate ükskõik milliseid kõrvaltoimeid, isegi neid, mida pole käesolevas pakendi infolehes mainitud, või arvate, et veterinaarravim ei toimi, teavitage palun sellest oma veterinaararsti.
Koer ja kass
Ettenähtud manustamisviis:
Koerad: intravenoosselt või intramuskulaarselt
Kassid: intramuskulaarselt
Preparaat ei ole mõeldud korduvaks süstimiseks.
Dexdomitori, butorfanooli ja/või ketamiini võib samas süstlas kokku segada, sest neid on kirjeldatud kui farmatseutiliselt sobivaid.
Soovitatav on kasutada järgmisi annuseid:
Sügava sedatsiooni ja analgeesia saavutamiseks koos butorfanooliga (0,1 mg/kg) manustamisel on deksmedetomidiini lihasesisene annus 300 mikrogrammi/ruutmeetri kehapindala kohta. Deksmedetomidiini premedikatsiooni annus on 125–375 mikrogrammi/ruutmeetri kehapindala kohta, mida manustatakse 20 minutit enne anesteesiat vajavate protseduuride sissejuhatamist. Annust valides tuleb lähtuda operatsioonist, protseduuri pikkusest ja looma temperamendist.
Deksmedetomidiini ja butorfanooli koos kasutamisel saavutatakse sedatsioon ja analgeesia hiljemalt
15 minuti jooksul pärast manustamist. Maksimaalne sedatiivne ja analgeetiline toime saabub 30 minuti jooksul pärast manustamist. Manustamisjärgne sedatsioon kestab vähemalt 120 minutit ja analgeesia vähemalt 90 minutit. Loom toibub ise kolme tunni jooksul.
Premedikatsioon deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust ja väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus. Kliinilistes uuringutes vähenes propofooli ja tiopentaali vajadus vastavalt 30% ja 60%. Kõiki anesteesia sissejuhatamisel ja säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni. Kliinilistes uuringutes oli deksmedetomidiinil täiendav operatsioonijärgne analgeetiline toime kestusega 0,5–4 tundi. Analgeetilise lisatoime kestus sõltub aga mitmetest teguritest ning täiendavaid analgeetikume tuleb manustada kliinilisest olukorrast lähtuvalt.
Tabelites on toodud annused vastavalt kehamassile. Soovitatav on kasutada vastavalt gradueeritud süstalt, et väikesi koguseid manustades oleks tagatud täpne annus.
Koerad kaal (kg) | Deksmedetomidiin 125 mikrogrammi/m2 (µg/kg) (ml) | Deksmedetomidiin 375 mikrogrammi/m2 (µg/kg) (ml) | Deksmedetomidiin 500 mikrogrammi/m2 (µg/kg) (ml) | |||
2-3 | 9,4 | 0,04 | 28,1 | 0,12 | 40 | 0,15 |
3-4 | 8,3 | 0,05 | 25 | 0,17 | 35 | 0,2 |
4-5 | 7,7 | 0,07 | 23 | 0,2 | 30 | 0,3 |
5-10 | 6,5 | 0,1 | 19,6 | 0,29 | 25 | 0,4 |
10-13 | 5,6 | 0,13 | 16,8 | 0,38 | 23 | 0,5 |
13-15 | 5,2 | 0,15 | 15,7 | 0,44 | 21 | 0,6 |
15-20 | 4,9 | 0,17 | 14,6 | 0,51 | 20 | 0,7 |
20-25 | 4,5 | 0,2 | 13,4 | 0,6 | 18 | 0,8 |
25-30 | 4,2 | 0,23 | 12,6 | 0,69 | 17 | 0,9 |
30-33 | 4 | 0,25 | 12 | 0,75 | 16 | 1,0 |
33-37 | 3,9 | 0,27 | 11,6 | 0,81 | 15 | 1,1 |
37-45 | 3,7 | 0,3 | 11 | 0,9 | 14,5 | 1,2 |
45-50 | 3,5 | 0,33 | 10,5 | 0,99 | 14 | 1,3 |
50-55 | 3,4 | 0,35 | 10,1 | 1,06 | 13,5 | 1,4 |
55-60 | 3,3 | 0,38 | 9,8 | 1,13 | 13 | 1,5 |
60-65 | 3,2 | 0,4 | 9,5 | 1,19 | 12,8 | 1,6 |
65-70 | 3,1 | 0,42 | 9,3 | 1,26 | 12,5 | 1,7 |
70-80 | 3 | 0,45 | 9 | 1,35 | 12,3 | 1,8 |
>80 | 2,9 | 0,47 | 8,7 | 1,42 | 12 | 1,9 |
Sügav sedatsioon ja analgeesia butorfonooliga | ||
Koerad kaal (kg) | Deksmedetomidiin 300 mikrogrammi/m2 intramuskulaarselt (µg/kg) (ml) | |
2–3 | 24 | 0,12 |
3–4 | 23 | 0,16 |
4–5 | 22,2 | 0,2 |
5–10 | 16,7 | 0,25 |
10–13 | 13 | 0,3 |
13–15 | 12,5 | 0,35 |
15–20 | 11,4 | 0,4 |
20–25 | 11,1 | 0,5 |
25–30 | 10 | 0,55 |
30–33 | 9,5 | 0,6 |
33–37 | 9,3 | 0,65 |
37–45 | 8,5 | 0,7 |
45–50 | 8,4 | 0,8 |
50–55 | 8,1 | 0,85 |
55–60 | 7,8 | 0,9 |
60–65 | 7,6 | 0,95 |
65–70 | 7,4 | 1 |
70–80 | 7,3 | 1,1 |
>80 | 7 | 1,2 |
Deksmedetomidiinvesinikkloriidi annus kassidel on 40 mikrogrammi/kg kehamassi kohta, mis vastab 0,08 ml Dexdomitorile kg kehamassi kohta. Selline annus sobib kasutamiseks mitteinvasiivsete, kergelt või mõõdukalt valulike protseduuride korral, mis nõuavad liikumatut asendit, sedatsiooni ja analgeesiat. Deksmedetomidiini kasutamisel premedikatsiooniks kassidel on annused samad. Premedikatsioon deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust ja väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus. Kliinilistes uuringutes vähenes propofooli vajadus vastavalt 50%. Kõiki anesteesia sissejuhatamisel või säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni.
Anesteesiat võib juhatada sisse 10 minutit pärast premedikatsiooni, manustades ketamiini intramuskulaarselt 5 mg/kg kehamassi kohta või propofooli intravenoosselt toime saabumiseni. Annustamine kassidele on toodud järgmises tabelis.
Kassid kaal (kg) | Deksmedetomidiin 40 mikrogrammi/m2 intramuskulaarselt (µg/kg) (ml) | |
1-2 | 40 | 0,1 |
2–3 | 40 | 0,2 |
3–4 | 40 | 0,3 |
4–6 | 40 | 0,4 |
6–7 | 40 | 0,5 |
7–8 | 40 | 0,6 |
8–10 | 40 | 0,7 |
Oodatav sedatiivne ja analgeetiline toime saabub 15 minuti jooksul ja see püsib kuni 60 minutit pärast manustamist. Sedatsiooni saab pöörata atipamesooliga. Atipamesooli ei tohiks manustada enne
30 minuti möödumist ketamiini manustamisest.
Soovitatav on hoida loomi söömata 12 tundi enne ravimi manustamist. Vett võib anda.
Pärast ravimi kasutamist ei tohi loomale vett ega toitu anda enne, kui ta on võimeline neelama.
Ei rakendata.
Mitte hoida sügavkülmas.
Pärast esimese annuse võtmist võib preparaati säilitada 3 kuud temperatuuril 25 °C. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage veterinaarravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil ja karbil pärast
„Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ravimit saanud loomad tuleb hoida soojas ja püsival temperatuuril nii protseduuride vältel kui ka toibumise ajal.
Närvilistele, erutunud või agressiivsetele loomadele tuleks anda võimalus enne ravimi manustamist rahuneda.
Deksmedetomidiini ohutus tiinuse ja laktatsiooni ajal ei ole piisavalt tõestatud. Seetõttu ei ole soovitatav kasutada preparaati tiinuse ega laktatsiooni ajal.
Deksmedetomidiini ohutus isasloomadele, keda plaanitakse kasutada paaritamiseks, ei ole tõestatud. Eakate loomade puhul kasutada ettevaatlikult.
Deksmedetomidiini manustamist alla 16-nädalastele kutsikatele ja alla 12-nädalastele kassipoegadele ei ole uuritud.
Kassidel võib sedatsiooni ajal tekkida silma sarvkesta tuhmumine. Silmi tuleb kaitsta sobiva lubrikandiga.
Teised kesknärvisüsteemi depressandid tugevdavad deksmedetomidiini toimet, mistõttu tuleb annust vastavalt kohandada. Premedikatsioon deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust. Kõiki anesteesia sissejuhatamisel ja säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni. Väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus.
Antikolinergilisi aineid tuleks koos deksmedetomidiiniga kasutada ettevaatlikult.
Kassid: pärast deksmedetomidiini manustamist lihasesse annuses 40 mikrogrammi/kg kehamassi kohta koos ketamiiniga 5 mg/kg kehamassi kohta suurenes deksmedetomidiini maksimaalne kontsentratsioon kaks korda, kuid Tmax ei muutunud. Deksmedetomidiini poolväärtusaeg suurenes 1,6 tunnini ja üldekspositsioon (AUC) suurenes 50%.
Ketamiini manustamisel annuses 10 mg/kg koos deksmedetomidiiniga annuses 40 mikrogrammi/kg võib tekkida tahhükardia.
Atipamesooli manustamisel pärast deksmedetomidiini pöörduvad viimase toimed kiiresti ning toibumise aeg lüheneb. Tavaliselt on koerad ja kassid 15 minuti möödudes ärkvel ja suudavad püsti seista.
Informatsiooni kõrvaltoimete kohta vt lõik „Kõrvaltoimed”.
Südametööd ja hingamist tuleks regulaarselt ja sageli kontrollida. Pulssoksümeetria on adekvaatseks jälgimiseks kasulik, kuigi mitte hädavajalik.
Kui kassidel kasutatakse narkoosi esilekutsumiseks järjestikku deksmedetomidiini ja ketamiini, peaks võimaliku hingamisdepressiooni või apnoe puhuks olema käepärast manuaalse ventilatsiooni varustus. Kui täheldatakse või kahtlustatakse hüpokseemiat, peaks lisaks olema tagatud hapniku kiire kättesaadavus.
Haigetel ja kurnatud kassidel ja koertel tuleks deksmedetomidiini kasutada üldanesteesia premedikatsiooniks ainult pärast riski-kasu suhte hindamist.
Üleannustamise korral tuleks lähtuda järgmistest soovitustest:
KOERAD: üleannustamise korral, või kui deksmedetomidiini toime muutub eluohtlikuks, on vaja manustada atipamesooli annuses, mis on 10 korda suurem deksmedetomidiini algsest annusest (mikrogrammi/kg kehamassi kohta või mikrogrammi/ ruutmeetri kehapindala kohta). Atipamesooli hulk milliliitrites kontsentratsioonil 5 mg/ml on võrdne koerale manustatud Dexdomitori hulgaga sõltumata viimase manustamisteest.
KASSID: üleannustamise korral, või kui deksmedetomidiini toime muutub eluohtlikuks, sobib antagonist atipamesool, mida manustatakse lihasesisese süstina viis korda suurema annusena kui deksmedetomidiini annus mikrogrammides/kg kehamassi kohta. Pärast deksmedetomidiini kolmekordset (3x) üleannustamist koos ketamiiniga 15 mg/kg, piisab deksmedetomidiini toime kõrvaldamiseks atipamesooli manustamisest soovitatavates annustes.
Deksmedetomidiini suur kontsentratsioon seerumis ei põhjusta sedatsiooni süvenemist, kuid analgeetiline toime on annuse suurendamisel tugevam.
Atipamesooli hulk milliliitrites kontsentratsioonil 5 mg/ml on võrdne poole kassile manustatud Dexdomitori hulgaga.
Juhul kui ravimit kogemata sisse võtate või endale süstite, pöörduge viivitamatult arsti poole ning näidake arstile pakendi infolehte. ÄRGE JUHTIGE AUTOT, kuna tekkida võib sedatsioon ning muutused vererõhus.
Vältige ravimi kokkupuudet naha, silmade ja limaskestadega; soovitatav on kasutada läbitungimiskindlaid kindaid. Kui ravim satub nahale või limaskestadele, peske nahka viivitamatult suure hulga veega ning eemaldage saastunud riided, mis on otseses kontaktis nahaga. Silma sattumisel loputage silma rohke puhta veega. Kui tekivad vaevused, pöörduge arsti poole.
Kui preparaati käitleb rase naine, tuleb enesesüstimise vältimiseks tarvitada erimeetmeid, kuna süsteemsel manustamisel võivad tekkida emaka kontraktsioonid ning loote vererõhu alanemine.
Soovitused arstidele: Dexdomitor on α2-adrenoretseptori agonist. Pärast imendumist võivad tekkida järgmised sümptomid: doosist sõltuv sedatsioon, hingamise depressioon, bradükardia, hüpotensioon, suukuivus ja hüperglükeemia. Teatatud on ka ventrikulaarsetest rütmihäiretest. Respiratoorseid ja hemodünaamilisi sümptomeid tuleb ravida sümptomaatiliselt. Väikeloomadel kasutamiseks heakskiidetud spetsiifilist α2-retseptori agonisti atipamesooli on inimesel deksmedetomidiini toime kõrvaldamiseks kasutatud ainult eksperimentaalselt.
Inimesed, kes on ülitundlikud deksmedetomidiinile või ükskõik millisele abiainele, peaksid olema ettevaatlikud veterinaarpreparaadiga töötamisel.
Kasutamata jäänud ravimeid ega jäätmematerjali ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga.
Pakendi suurused: 10 ml, 10 x 10 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Lisaküsimuste tekkimisel veterinaarravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Vetoquinol N.V.
Tel: +32 3 877 44 34
UAB Orion Pharma Tel: +370 5 276 9499
Orion Corporation Teл: +358 10 4261
Vetoquinol SA
Tel: +33 3 84 62 55 55
Orion Pharma Animal Health Tlf: 86 14 00 00
Orion Corporation Tel: + 358 10 4261
Vetoquinol GmbH
Tel: +49 89 999 79 74-0
Vetoquinol B.V.
Tel: +31 10 498 00 79
UAB Orion Pharma Tel: +370 5 276 9499
Orion Pharma AS Animal Health Tlf: 4000 4190
Τηλ.: (+30) 2130065000
Richter Pharma AG Tel: 07242-490-0
Ecuphar Veterinaria S.L.U. Tel: +34 93 595 5000
Orion Pharma Poland Sp. z o.o. Tel.: +48 22 8333177
Vetoquinol SA
Tél: +33 3 84 62 55 55
BELPHAR, Lda
Tel: +351 308 808 321
IRIS d.o.o.
Tel: +386 1 200 66 50
Orion Pharma Romania srl Tel: +40 31845 1646
Vetoquinol Ireland Limited Tel: +44 1280 814500
IRIS d.o.o.
Tel: +386 1 200 66 50
Vetoquinol Italia
Tel: +39 05 43 46 24 11
ORION PHARMA Eläinlääkkeet Puh/Tel: 010 4261
Lifepharma (Z.A.M.) Ltd
Τηλ: +357 22 056 300
Orion Pharma AB, Animal Health Tel: +46 8 623 64 40
UAB Orion Pharma Tel: +370 5 276 9499
Vetoquinol UK Limited Tel: +44 1280 814500