Trifexis
spinosad, milbemycin oxime
19
Ravimil on müügiluba lõppenud
Müügiloa hoidja:
Eli Lilly and Company Ltd Elanco Animal Health Priestley Road Basingstoke
müügiluba
Hampshire RG24 9NL
ÜHENDKUNINGRIIK
Partii vabastamise eest vastutav tootja: Eli Lilly and Company Ltd
Speke Operations Fleming Road Liverpool
L24 9LN ÜHENDKUNINGRIIK
Trifexis 270 mg/4,5 mg närimistabletid koertele (3.9 – 6.0 kg) Trifexis 425 mg/7,1 mg närimistabletid koertele (6.1 – 9.4 kg) Trifexis 665 mg/11,1 mg närimistabletid koertele (9.5 – 14.7 kg) Trifexis 1040 mg/17,4 mg närimistabletid koertele (14.8 – 23.1 kg) Trifexis 1620 mg/27 mg närimistabletid koertele (23.2 – 36.0 kg)
spinosaad/milbemütsiinoksiim
Ravimil
Iga tablett sisaldab:
Trifexis 270 mg/4,5 mg spinosaad 270 mg/ 4,5 mg milbemütsiinoksiim Trifexis 425 mg/7,1 mg spinosaad 425 mg/ 7,1 mg milbemütsiinoksiim Trifexis 665 mg/11,1 mg spinosaad 665 mg/ 11,1 mg milbemütsiinoksiim Trifexis 1040 mg/17,4 mg spinosaad 1040 mg/ 17,4 mg milbemütsiinoksiim Trifexis 1620 mg / 27 mg spinosaad 1620 mg/27,0 mg milbemütsiinoksiim
Tabletid on laigulised ning pruunikad kuni pruunid, ümmargused ja näritavad. Järgnevas loendis on toodud kood ning lohukeste arv, mis tähistab tablettide tugevust:
Trifexis 270 mg/4,5 mg tabletid: 4333 ja 2 lohukest
Trifexis 425 mg/7,1 mg tabletid: 4346 ja 3 lohukest Trifexis 665 mg/11,1 mg tabletid: 4347, lohukesed puuduvad Trifexis 1040 mg/17,4 mg tabletid: 4349 ja 4 lohukest
Trifexis 1620 mg/27 mg tabletid: 4336 ja 5 lohukest
Kirpude (Ctenocephalides felis) infestatsiooni raviks ja ennetamiseks koertel, kui samaaegselt esineb üks või enam järgnevatest näidustustest:
südameusstõve (L3, L4 Dirofilaria immitis) ennetamine,
ennetamine vähendades Angiostrongylus vasorum’i ebaküpsete täiskasvanud vormidega (L5) infektsiooni taset,
seedetrakti nematoodinfektsioonide ravi, mis on tingitud kõõrpealastest (L4, ebaküps täiskasvanu, (L5) ja täiskasvanud Ancylostoma caninum), ümarussidest (ebaküps täiskasvanu L5 ja täiskasvanud Toxocara canis ning täiskasvanud Toxascaris leonina) ja piuglastest (täiskasvanud
Trichuris vulpis).
müügiluba
Kirpude teket ja taasinfestatsiooni ennetav toime tuleneb täiskasvanud parasiitide vastasest aktiivsusest ja munatootmise vähendamisest ning see kestab kuni 4 nädalat veterinaarravimi ühekordsest manustamisest alates.
Veterinaarravimit võib kasutada kirbuallergia põhjustatud dermatiidi (FAD) vastase ravistrateegia osana.
Mitte kasutada koertel vanuses alla 14 nädala.
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust toimeaine või ravimi ükskõik millis(t)e abiaine(te) suhtes.
Sageli täheldatud kõrvaltoime on oksendamine, mis leiab aset esimese 48 tunni jooksul alates annustamisest. Enamikul juhtudel oli oksendamine mööduv ja kerge ega nõudnud sümptomaatilist ravi.
Annustes 30 kuni 60 mg spinosaadi ja 0,5 kuni 1 mg milbemütsiinoksiimi kehamassi kg kohta esines sageli letargiat, isutust/söögiisu vähenemist, kõhulahtisust, kihelust, dermatiiti, naha ja kõrvade punetust. Aeg-ajalt esines süljevoolust, lihasvärinaid, ataksiat ja krampe. Spinosaadi turustamisjärgsetes raportites viidatakse, et väga harvadel juhtudel täheldati pimedaksjäämist, nägemise kahjustumist ja teisi silmade häireid.
Ravimil
Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
Väga sage (ühe ravikuuri jooksul ilmnes(id) kõrvaltoime(d) rohkem kui 1-l 10 looma hulgast)
Sage (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10 loomal 100-st)
Aeg-ajalt (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 1000-st)
Harv (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10 loomal 10 000-st)
Väga harv (vähem kui 1-l loomal 10 000-st, kaasaarvatud harva esinevad üksikjuhud).
Kui täheldate tõsiseid kõrvaltoimeid või muid toimeid, mida pole käesolevas pakendi infolehes mainitud, palun teavitage sellest oma veterinaararsti.
Koerad.
Suukaudseks kasutamiseks.
Veterinaarravimit tuleb manustada vastavalt järgnevale tabelile, et tagada 45 kuni 70 mg spinosaadi ning 0,75 kuni 1,18 mg milbemütsiinoksiimi annus kehamassi kg kohta.
Koera kehamass (kg) | Manustatavate tablettide tugevus ja arv: | ||||
Trifexis 270 mg/4,5mg | Trifexis 425 mg/7,1 mg | Trifexis 665 mg/11,1 mg | Trifexis 1040 mg/17,4 mg | Trifexis 1620 mg/27 mg | |
3,9–6,0 | 1 | ||||
6,1–9,4 | 1 | ||||
9,5–14,7 | 1 | ||||
14,8–23,1 | 1 | ||||
23,2–36,0 | 1 | ||||
36,1–50,7 | 1 | 1 | |||
50,8–72,0 | 2 | ||||
müügiluba
Trifexise tablette tuleb manustada koos toiduga või kohe pärast söötmist.
Olenevalt kohalikust epidemioloogilisest olukorrast ja ravimit väljakirjutava loomaarsti otsusest, võib veterinaarravimit anda kuuajaste vahedega soovitatud annuses kogu hooaja vältel, nagu allpool näidatud. Seda kombinatsioonravimit (Trifexis) ei tohi siiski anda kauem kui 6 kuud järjest ühe aasta jooksul.
Kui koer ei lase endale tablette otse suhu panna, võib need segada toidu sisse. Tõhususe kestus võib lüheneda, kui annus manustatakse tühja kõhuga.
Pärast tableti manustamist jälgige koera hoolega. Kui koer oksendab tunni aja jooksul manustamisest ning tabletti on näha, siis manustage uuesti täisannus.
Kui manustamine jääb vahele, andke veterinaarravimit järgmise toidukorraga. Seejärel alustage samast päevast uue igakuise manustamise graafikuga.
Ravimit võib manustada hooajalise ennetava ravi osana kirpude ja sääskede või tigude/nälkjate olemasolul.
Koerad, kes elavad aladel, kus südameussid ei ole endeemsed:
Ravimil
Trifexist võib kasutada kirpude hooajaliseks ennetamiseks (monovalentse kirbutõrjevahendi asendusena), juhul kui koeral on diagnoositud kaasuv seedetrakti nematoodinfektsioon. Ühest ravikorrast aitab seedetrakti nematoodinfektsiooni raviks. Pärast nematoodinfektsiooni väljaravimist tuleb edasist kirbutõrjet jätkata monovalentse tootega.
Koerad, kes elavad südameusside endeemsetel aladel:
Enne ravi Trifexisega tuleb arvesse võtta lõigus 12 esitatud nõuandeid.
Südameusstõve ennetamiseks ning kirbuinfestatsiooni samaaegseks raviks ja ennetamiseks tuleb veterinaarravimit anda regulaarsete igakuiste intervallidega ajal, mil levivad sääsed ja kirbud. Veterinaarravimit tuleb manustada 1 kuu enne sääskede oodatavast ilmumisest. Südameusstõbe ennetava ravina soovitatakse jätkata regulaarsete igakuiste annustamistega kuni vähemalt 1 kuu pärast sääskede kadumist, kuid mitte kasutada Trifexist rohkem kui 6 kuud järjest ühe aasta jooksul.
Kui Trifexis vahetab välja mõne teise südameusstõbe ennetava ravimi, tuleb Trifexise esimene annus anda kuu aja jooksul alates eelmise ravimi viimasest annusest.
Koerad, kes reisivad südameusside esinemispiirkonda, peavad ravi saama vähemalt 1 kuu jooksul alates saabumisest. Südameusse ennetav ravi peab jätkuma igakuiselt ning viimane annus tuleb anda üks kuu pärast seda, kui koer on piirkonnast lahkunud, kuid mitte kasutada Trifexist rohkem kui 6 kuud järjest ühe aasta jooksul.
Kopsuusstõve ennetamiseks vähendades infektsiooni taset ebaküpsete täiskasvanud (L5) Angiostrongylus vasorum’i vastsetega ja samaaegseks kirbuinfektsiooni raviks ja ennetamiseks tuleb ravimit anda regulaarselt ühekuuste vahedega aastaajal, mil teod/nälkjad ja kirbud on liikvel. Soovitatav on kopsuusside ennetusega jätkata vähemalt kuni 1 kuu möödumiseni viimasest kokkupuutest nälkjate ja tigudega, kuid mitte kasutada Trifexist rohkem kui 6 kuud järjest ühe aasta jooksul.
müügiluba
Küsige loomaarstilt, millal on parim aeg alustada ravi selle veterinaarravimiga.
Seda veterinaarravimit tuleb manustada koos toiduga või vahetult pärast söötmist. Kui koer ei lase endale tablette otse suhu panna, võib need segada toidu sisse. Tõhususe kestus võib väheneda, kui annus manustatakse tühja kõhuga.
Pärast tableti manustamist jälgige koera hoolikalt. Kui koer oksendab tunni aja jooksul alates manustamisest ning tabletti on näha, siis andke uus täisannus.
Kui annus jääb vahele, manustage toode järgmisel söötmiskorral. Seejärel alustage sellest päevast uue igakuise manustamise graafikuga.
Ei kohaldata.
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda veterinaarravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril pärast EXP. See veterinaarravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ravimil
Erihoiatused iga loomaliigi kohta
Trifexise tablettide kasutamine peab tuginema loomaarsti pandud ja kinnitatud segainfektsiooni (või ennetuse korral infektsiooni riski) diagnoosile (vt ka lõik 4).
Ravida tuleb kõiki majapidamises olevaid koeri. Majapidamises elavaid kasse tuleb ravida tootega, mis on näidustatud sellele loomaliigile.
Lemmikloomade kirbud elavad sageli looma korvis, madratsis ja tavapärastes puhkekohtades, näiteks vaipades ja pehmes mööblis. Massilise kirbuinfestatsiooni korral ning kontrollmeetmete kasutusele võtmise alguses tuleb neid kohti töödelda sobiva insektitsiidiga ning seejärel neilt regulaarselt tolmu imeda.
Kirpe võib täheldada mõnda aega pärast toote manustamist, kuna täiskasvanud kirbud arenevad välja juba keskkonnas olemasolevatest nukkudest. Regulaarne igakuine töötlemine insektitsiidiga, toimeainega spinosaad, katkestab kirpude elutsükli ning seda saab kasutada saastunud elamute kirbupopulatsiooni vähendamiseks.
Parasiitide resistentsus kindla antihelmintikumide klassi suhtes võib välja areneda juhul, kui selle klassi antihelmintikumi kasutatakse sageli ja korduvalt. Seepärast peab selle toote kasutamine tuginema iga üksikjuhu hindamisel ning kohalikul epidemioloogilisel teabel antud loomaliigi vastuvõtlikkuse kohta, et piirata võimaliku tulevase resistentsuse tekkimist.
Makrotsükliliste laktoonide tõhususe säilitamine on väga oluline Dirofilaria immitis leviku piiramisel ning seetõttu on resistentsuse tekke vältimiseks soovitatav kontrollida koeri nii tsirkuleerivate antigeenide kui ka vere niitusside suhtes enne igakuise ennetava ravi alustamist iga hooaja alguses.
Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel: Kasutada ettevaatusega epileptikutest koertel.
müügiluba
Haigete või paranevate koertega pole uuringuid läbi viidud, seepärast tuleb seda toodet kasutada üksnes vastutava loomaarsti teostatud kasu-riski hinnangu alusel.
Selle toote ohutus koertele, kes on ülitundlikud avermektiini suhtes või kellel on MDR-1 mutatsioon, ei ole piisavalt tõestatud. Neil koertel võib esineda suurem kõrvaltoimete risk, kui neid selle ravimiga ravitakse, ja seepärast tuleb neid ravida erilise ettevaatusega.
Alla 3,9 kg kaaluvate koerte puhul pole täpne annustamine võimalik. Toote kasutamine sellistel koertel ei ole seetõttu soovitatav.
Jälgida tuleb soovitatud annustamisrežiimi ning annust ei tohi ületada.
Maksimaalse soovitusliku annuse (70 mg/kg spinosaadi ja 1,18 mg/kg milbemütsiinoksiimi) ohutust manustamisel kapslitena on tõestatud 12 kuu pikkuse perioodi jooksul. Uuringus täheldati väikest tõusu maksaensüümide tasemes vereplasmas ja hemoglobiini suurusjaotuvuses (HDW), aga neist muutustest ei tulenenud kliiniliselt olulisi nähte. Kasutamise ohutust kuni 3,6 kordsel soovitusliku annuse ületamisel on tõestatud kord kuus manustamisel 6 kuu jooksul.
Enne esimest manustamist tuleb südameusstõve endeemsetest piirkondadest pärit koeri ning koeri, kes on südameusstõve endeemseid piirkondi külastanud, kontrollida olemasoleva südameusstõve infektsiooni suhtes. Veterinaari äranägemisel tuleb nakatunud koeri ravida parasiitide täiskasvanud vormide vastase vahendiga, et eemaldada täiskasvanud südameussid.
Ravimil
Ravitud koera on soovitatav jälgida 24 tundi pärast toote manustamist võimalike kõrvaltoimete suhtes (vt lõik 6). Kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga.
Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule: Pärast kasutamist peske käed.
Juhuslik allaneelamine võib põhjustada kõrvaltoimeid.
Juhuslikul ravimi allaneelamisel pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.
Lapsed ei tohi veterinaarravimiga kokku puutuda. Juhuslik allaneelamine võib põhjustada kõrvaltoimeid.
Tiinus ja laktatsioon:
Spinosaadi ja milbemütsiinoksiimi toime uurimiseks tehtud laboratoorsed uuringud (rottide ja küülikutega) ei ole näidanud teratogeenset, fetotoksilist, maternotoksilist toimet ega toimet isaste ja emaste sigimisvõimele.
Veterinaarravimi ohutus emastel (koertel) tiinuse ja laktatsiooni perioodil ei ole piisavalt tõestatud. Spinosaad eritub imetavate koerte piima ja ternespiima. Milbemütsiinoksiimi eritumist imetavate koerte piima ei ole testitud ning kutsikate imetamise ohutus ei ole tõestatud. Seda toodet tuleb tiinuse ja imetamise ajal kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.
Sigimisfunktsioon:
Kuna veterinaarravimi ohutust isastele aretuses kasutatavatele koertele ei ole tõestatud, tuleb seda kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed:
Spinosaad ja milbemütsiinoksiim on tõestatult P-glükoproteiin (P-gp) substraadid ning võivad seetõttu mõjutada teisi P-gp substraate (nt digoksiini, doksorubitsiini) ja teisi makrotsüklilisi laktoone. Seetõttu võib samaaegne ravi teiste P-gp substraatidega põhjustada toksilisuse suurenemist.
müügiluba
Turustamisjärgsed teated: pärast spinosaadi samaaegset kasutamist ivermektiiniga näitavad, et koertel on esinenud värinaid/tõmblusi, süljevoolust/ilastamist, krampe, ataksiat, müdriaasi, pimedust ja segasust.
Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid):
Spinosaadi ja milbemütsiinoksiimi kombineeritud tablettide suukaudne manustamine keskmisteskumulatiivsetes annustes, mis koosnevad kuni 255 mg spinosaadist ja 4,2 mg milbemütsiinoksiimist kehamassi kg kohta (kuni 3,6-kordne soovituslik raviannus) üks kord kuus 6 järjestikuse annustamisperioodi jooksul oli noorte koerte poolt hästi talutav. Oksendamist esines samasuguse sagedusega nii ravi- kui ka kontrollrühma koertel. Uuringu käigus esinenud kõrvaltoimed olid oksendamine, kõhulahtisus, nahakahjustused, süljevool, värinad, vähenenud aktiivsus, köhimine
ja häälitsemine.
Akuutse üledoosi puhul, mis vastas 1,5-kordsele maksimaalsele soovitatud annusele, esines oksendamist 17% koertest ning süljevoolu 8% koertest. Akuutse üledoosi korral, mis vastas 3-kordsele maksimaalsele soovitatud annusele, esines oksendamist pooltel loomadel, mõnikord ka korduvalt. Maksimaalse soovitatud annuse kolmekordsel suurendamisel täheldati võimaliku neuroloogilise taustaga kõrvaltoimeid, nt vähenenud aktiivsus (8%), süljevool (17%) või komistamine (8%). Vähenenud aktiivsust täheldati sama sagedusega mõlemas kontrollrühmas ja koertel, keda raviti maksimaalse soovitatud annuse kolmekordse kogusega. Kõik kõrvaltoimed olid mööduvad ega nõudnud ravi.
Pärast spinosaadi manustamist on täheldatud oksendamise sagenenud esinemist annustamise päeval või üks päev pärast annustamist, mis suurenes vastavalt doosi funktsionaalsusele. Oksendamist põhjustab suure tõenäosusega kohalik toime peensoolele. Soovituslikust annusest suuremate annuste järel esineb oksendamist väga sageli.
Ravimil
Koertel, kellele on antud mitu suuremat milbemütsiinoksiimi puhast annust (5 kuni 10 mg/kg), on täheldatud neurotoksilisust, mis ilmneb mööduva kerge depressiooni, ataksia, värisemise, müdriaasi ja liigse süljevooluna.
Teadaolevat antidooti ei ole. Kliiniliste kõrvaltoimete esinemisel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi.
Kasutamata jäänud ravimeid ega jäätmematerjali ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga.
Küsige palun oma loomaarstilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Täiendav teave ravimit väljakirjutavale loomaarstile:
müügiluba
Spinosaad koosneb spinosüün A-st ja spinosüün D-st. Spinosaadi insektitsiidset toimet iseloomustab närvierutus, mis viib kirbu lihaste kokkutõmmete ja värinate, prostratsiooni, paralüüsi ja kiire surmani. Neid toimeid põhjustab peamiselt nikotiinsete atsetüülkoliini retseptorite (nAChR-ide) aktiveerumine. See ei mõjuta teiste nikotiinsete või GABAergsete insektitsiidide, nt neonikotiniidide (imidaklopriid või nitenpüraam), fiproolide (fiproniil), milbemütsiinide, avermektiinide (nt selamektiin) või tsüklodiinide teadaolevaid seondumiskohti vaid selle insektitsiidne toime on uudne. Seega ei sarnane spinosaadi toimemehhanism teiste kirbu- või putukavastaste toodete toimemehhanismiga. Spinosaad hakkab kirpe tapma 30 minutit pärast manustamist; 100% kirpe on 4 tundi pärast ravi kas surnud või suremas.
Milbemütsiinoksiim on antiparasiitne endektotsiid, mis kuulub makrotsükliliste laktoonide rühma. Milbemütsiinoksiim isoleeritakse Streptomyces hygroscopicus var. aureolacrimosus'e fermentatsioonil. See toimib lestade, nematoodide vastsete ja täiskasvanute vormide vastu, samuti Dirofilaria immitis vastsete vastu. Milbemütsiinoksiim mõjutab selgrootute neurotransmissiooni. Milbemütsiinoksiim, nagu ka avermektiinid ja teised milbemütsiinid, suurendab nematoodide ja putukate membraani läbitavust klooriioonide poolt läbi glutamaadi poolt avatavate klooriioonide kanalite (see on seotud selgroogsete GABA ja glütsiiniretseptoritega). See viib neuromuskulaarse membraani hüperpolarisatsioonini ning parasiidi paralüüsi ja surmani.
Umbes 90% spinosaadist koosneb spinosüünidest A ja D. Selle 90% hulgas on spinosüün A suhe spinosüün A+D-sse 0,85. Selle arvu püsivus farmakokineetilistes ja teistes uuringutes näitab kahe suurema spinosüüni imendumise, metabolismi ja eritumise võrreldavust.
Ravimil
Pärast 45 mg spinosaadi ja 0,75 mg milbemütsiinoksiimi suukaudset manustamist täis kõhuga koertele kehamassi kg kohta imenduvad spinosüünid A ja D kiiresti ning jaotuvad laialdaselt. Plasma valgu siduvus on kõrge (> 98%). Biosaadavus oli kõrge. Spinosüünide A ja D mediaanne Tmax oli 4 tundi ning mediaanne eliminatsiooni poolestusaeg 131 kuni 135 tundi. AUC väärtused suurenesid umbkaudu lineaarselt, Cmax suurenes pisut vähem kui lineaarselt, kui annused suurenesid üle näidustatud raviannuste vahemike. Üksnes spinosaadi uuringutel olid AUC ja Cmax väärtused täis kõhuga ravimit saanud koertel kõrgemad kui tühja kõhuga ravimit saanud koertel ning seetõttu on soovitatav anda ravimit koertele koos toiduga, sest see suurendab võimalust, et kirbud saavad spinosaadi surmava annuse.
Ainult spinosaadiga tehtud uuringutes tuvastati nii rottidel kui ka koertel primaarsete sapi-, väljaheite- ja kuseteede metaboliitidena demetüülitud spinosüünid, algühendite glutatiooni konjugaadid ning N- demetüülitud spinosüünid A ja D. Väljutamine toimub peamiselt sapi ja väljeheitena, väiksemal määral ka uriini kaudu. Koertel moodustas väljutamine väljaheitega suurema osa metaboliitidest.
Milbemütsiinoksiim on süsteemne makrotsükliline laktoon, mis sisaldab kaht suuremat faktorit, A3 ja A4 (A3:A4 suhe on 20:80). Erinevalt spinosaadist ei säilinud farmakokineetilistes uuringutes erinevate faktorite püsiv vahekord. Milbemütsiin A4 5-oksiim eritub aeglasemalt, mistõttu selle ekspositsioon on umbes 10 korda kõrgem kui milbemütsiin A3 5-oksiimil. Milbemütsiinoksiimi plasmakontsentratsioonid ja mõningad farmakokineetilised parameetrid suurenevad spinosaadi juuresolekul. Milbemütsiin A3 ja A4 5-oksiimid imenduvad kiirelt ning jaotuvad koerte organismis pärast suukaudset manustamist kiiresti. Plasma valgu siduvus on kõrge (> 96%). Biosaadavus oli kõrge. Milbemütsiin A3 ja A4 5-oksiimide mediaanne Tmax oli tüüpiliselt 4 tundi ning mediaanne
eliminatsiooni poolestusaeg 33,9 ja 77,2 tundi. AUC väärtused suurenesid umbkaudu lineaarselt, Cmax suurenes pisut vähem kui lineaarselt, kui annused suurenesid üle näidustatud raviannuste vahemike.
Koera primaarsed väljaheite- ja kuseteede metaboliidid olid milbemütsiin A3 või A4 5-oksiimide, dealküleeritud milbemütsiin A3 või A4 5-oksiimide ning hüdroksüülitud milbemütsiin A4 5-oksiimi glükuroniidi konjugaadid. Rottidel, kes said milbemütsiin A4 5-oksiimi, leiti uriinist ja väljaheitest peamiste metaboliitidena mono-, di- ja trihüdroksümilbemütsiin A4 5-oksiimi. Koertel tuvastati hüdroksümilbemütsiin A4 5-oksiimi ainult plasmas, mitte uriinis ega väljaheites, mis näitab, et koertel toimub väljutamine peamiselt konjugeeritud metaboliitidena. Väljutamine toimub peamiselt väljaheite teel, väiksemal määral ka uriini teel. Koertel moodustas väljutamine väljaheitega suurema osa metaboliitidest.
Spinosaadi ja milbemütsiinoksiimi igakuine korduv suukaudne manustamine kuue kuu jooksul andis tõendeid spinosaadi ja milbemütsiinoksiimi akumuleerumisest noortel koertel.
müügiluba
Noortel koertel andis spinosaadi ja milbemütsiinoksiimi igakuine korduv suukaudne manustamine kuue kuu jooksul tõendeid spinosaadi ja milbemütsiinoksiimi minimaalse plasmakontsentratsiooni suurenemisest uuringu vältel. Spinosaadi minimaalsed kontsentratsioonid kahekordistusid igakuiselt kuni 5. kuuni. Plasmakontsentratsioonide suurenemine oli tugevalt seotud terminaalse eliminatsiooni poolestusaja pikenemisega. Teises uuringus saavutati pärast 70 mg spinosaadi ja 1,18 mg milbemütsiinoksiimi ühe kg kehamassi kohta korduvat suukaudset manustamist noortele täis kõhuga koertele kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul stabiilne seisund süsteemse kokkupuute (AUC) suhtes 7. kuuks. Selleks ajaks oli noorte koerte süsteemne kokkupuude (AUC) võrreldav täiskasvanud koertega. Noorte ja täiskasvanud koerte Cmax oli võrreldav alates 1. kuust, mis näitas, et ägeda toksilisuse risk ei suurenenud.
Täiskasvanud koertel täheldati pärast spinosaadi ja milbemütsiinoksiimi korduvat suukaudset manustamist kuue järjestikuse kuu jooksul eliminatsiooni poolestusaja pikenemist kuni 3. kuuni. Eraldi uuringus, kus manustamine toimus kolme järjestikuse kuu jooksul, ei täheldatud Cmax, AUC ega eliminatsiooni poolestusaja pikenemist, võrreldes 1. ja 3. kuul saadud väärtustega. Teises uuringus saavutati pärast 70 mg spinosaadi ja 1,18 mg milbemütsiinoksiimi ühe kg kehamassi kohta korduvat suukaudset manustamist täiskasvanud täis kõhuga koertele kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul stabiilne seisund süsteemse kokkupuute (AUC) suhtes 3. kuul.
Pappkarbid blisterpakendiga, mis sisaldab 1, 3 või 6 närimistabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Ravimil
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.